Millised seadmed on olemas riisikliide ekstrudeerimiseks ja õli ekstraheerimiseks?

Riisikliid on riisi töötlemise kõrvalsaadus, moodustades üldiselt 4–6,5% riisi ja 6–8% pruuni riisi kogusest. Riisikliide õlisisaldus on 15–22%, mis võrdub sojaubade õlisisaldusega. Riisikliiõli on toitev toiduõli ja seda tunnustatakse nii kodu- kui ka välismaal toitumisalase terviseõlina. Enamikku riisikliide ressursse kasutatakse aga kariloomade ja kodulindude söödana, mille tulemuseks on tohutu ressursside raiskamine. Seetõttu on riisikliiressursside jõulisel arendamisel ja kasutamisel väga oluline praktiline tähendus toiduõli pakkumise ja nõudluse vastuolu leevendamisel ning riisikliide lisandväärtuse suurendamisel.

1 Riisikliide füüsikalised omadused
Riisikliid on rikkad lipiidide, valkude, mineraalide, vitamiinide, fütiini, trüpsiini inhibiitorite, lipaasi ja fütohemaglutiniini (hemaglutiniini) poolest ning on väärtuslik õliressurss. Riisikliid on väga kergesti riknevad ja neil on väga halb säilivus. Peamine põhjus on see, et riisikliid sisaldavad mitmesuguseid ensüüme ning lipaas ja lipoksügenaas on kaks peamist ensüümi, mis mõjutavad riisikliide stabiilsust. Sobivates tingimustes võib lipaas soodustada riisikliides sisalduva õli lagunemist glütserooliks ja vabadeks rasvhapeteks, mille tulemuseks on riisikliide happelise väärtuse suurenemine. Lisaks katalüüsib lipoksügenaas vabade küllastumata rasvhapete oksüdatsiooni ja riknemist, mille tulemuseks on rääsunud lõhn. Tulemused näitavad, et lipaas avaldab tugevat aktiivsust niiskusesisalduse vahemikus 12–15%, temperatuuril 35–40 kraadi ja pH väärtusel 7–8. Seos riisikliide värskuse ning õli saagise ja rafineerimiskiiruse vahel on näidatud tabelis 1.

Tabel 1 Riisikliide säilitusaja ja happeväärtuse, õli saagise ja rafineerimiskiiruse vaheline seos

2 Riisikliide stabiliseeriv eeltöötlus
Kuna värskeid riisikliisid on väga lihtne oksüdeeruda ja rääsuda, mis omakorda mõjutab selle igakülgset kasutusväärtust, tuleb need esmalt stabiliseerida ja eeltöödelda, et tõhusalt pärssida ja passiveerida riisikliilipaasi aktiivsust ning vähendada toitainete kadu. Selle stabiliseerimistöötlusmeetodid hõlmavad jahutamist, mikrolaineahju, kiirgust, dielektrilist kuumutamist, keemilist töötlemist, kuumtöötlust ja paisutamist. Kodumaiste ja välismaiste andmete kohaselt on paisutamise kasutamine lipaasi inhibeerimiseks ja passiivseks muutmiseks ning riisikliide happeväärtuse stabiliseerimiseks muutunud ainsaks teostatavaks tööstustehnoloogiaks ja suudab säilitada selle toiteväärtust. Puhumisega töödeldud riisikliide säilivusaeg võib ulatuda 1 aastani. Toatemperatuuril 2–3 kuud hoides suureneb happesisaldus (KOH) mitte rohkem kui 3 mg/g. Kui hoitakse toatemperatuuril 1 aasta, on happesisaldus (KOH) stabiilne alla 10 mg/g ja lipaasi ensüümi jääkaktiivsus on alla 4%. Riisikliid → kliide eraldamine → magnetiline eraldamine → konditsioneerimine → paisutamine → kuivatamine → leostustöökoda
Lähtudes riisikliide füüsikalistest omadustest ja ülalmainitud stabiliseerimis-eeltöötlusmeetodi teostatavusest, määrati praktika kaudu parim protsessitee.
 

3 Riisikliide paisutamise protsess ja peamised toimimispunktid
3.1 Protsessi voog
3.2 Toimimise põhipunktid
3.2.1 Kliide eraldamine

Tavalistes riisiveskites toodetud riisikliid sisaldavad 1–4% kliisid. Kuna kliide põhikomponendiks on tärklis, siis kui materjali niiskus on leostumise ajal kõrge, imab see vett ja paisub ning kleepub pidevalt soojades tingimustes kokku, mõjutades lahusti läbitungimist ja söötmist ning kliid imab õli, mis põhjustab jääkainete sisalduse suurenemist. õli jahu ja õli saagise vähenemine, mistõttu tuleb see eemaldada.
Kliieraldussõel on tavaliselt kasutatav sõelumismeetod. See on kliide eraldamise seade, mis on spetsiaalselt loodud riisikliide omaduste jaoks. Üksiku üksuse üldine toodang on 8–10 t/d. Peamine põhimõte on kasutada purustatud riisi, riisikliide ja riisikliide osakeste suuruse erinevust ning kasutada riisikliisid sisaldavate riisikliide ja sõela pinna suhtelist liikumist, et eraldada purustatud riis ja riisikliid läbi kahe sõelakihi. erineva võrgusilma suurusega pinnad. Üldiselt kasutab ekraani ülemine pind 20 võrgusilma ja ruudu alumine pind 28 võrgusilma. Ekraani pinna ristlõike suurus on 1 m lai ja kalle on 8 kraadi ~ 10 kraadi. Pange tähele, et amplituud peaks olema veidi suurem, et eraldusefekt oleks parem ja riisikliide sisaldus võib olla alla 1%.
3.2.2 Magneteraldus

Riisi töötlemisel või riisikliide transportimisel segatakse sageli metallist lisandeid, nagu raudnaelad, kruvid ja rauaviilud. Need raualisandid põhjustavad järgnevas protsessis ekstruuderi kruvi tõsist kulumist ja isegi kahjustusi. võib ummistada ekstruuderi tühjendusvormi ava poorid, põhjustades surve pressikambris äärmise suurenemise, mõjutades seeläbi ekstrusiooniefekti ja rasketel juhtudel ohutusõnnetused. Seetõttu tuleb raua lisandid eemaldada enne, kui materjal siseneb ekstruuderisse. Toiteta püsimagnetsilinder on püsimagnet, millel on kõrge magnetvälja tugevus ja kõrge rauaeemalduse efektiivsus. Kui materjal siseneb toiteavast, saab raua lisandeid automaatselt adsorbeerida püsimagneti pinnale, saavutades seeläbi eraldamise eesmärgi. See on praeguses õlitöötlemises eelistatud rauaeemaldusseade.
3.2.3 Konditsioneerimine

Konditsioneerimine on riisikliide paisutamise protsessi põhiprotsess. Siin reguleeritakse riisikliid sobiva niiskuse ja temperatuuriga, et luua paisutamiseks parimad tingimused. Konditsioneerimise ajal tuleks lisada sobiv kogus kuuma vett või auru ning samal ajal tuleks kasutada kaudset aurukuumutamist, et riisikliid oleks sobiva plastilisusega, et ekstrusiooni ajal saaks ekstrusiooniõõnsuses luua sobiva rõhu. ja pahvib. Kui riisikliid otsikust välja pritsida, saab rakustruktuur paremini hävitada, õli eraldub ning tekib piisavalt peeneid poore, mis soodustab leostumist. Praegu on suurem osa konditsioneerimisest pidevvertikaalne mitmekihiline aurutuspliit suhteliselt suurte küttepindadega. Esimesse kihti juhitakse otseaur ja pärast niisutamist reguleeritakse niiskust tavaliselt umbes 13%. Temperatuur tõuseb kihthaaval ja lõplik väljalasketemperatuur on vahemikus 65–70 kraadi ja niiskus on umbes 12%.

3.2.4 Ekstrudeerimine

Riisikliide väljapressimine saavutatakse läbiekstrudeerimismasin. Kui riisikliid sisenevad masina kambrisse, lükatakse see kruvivõlli pöörlemisega ettepoole ning masinakambri maht väheneb ja rõhk tekib järk-järgult. Samal ajal tekitab riisikliide ja kruvivõlli ning masinakambri siseseina vaheline hõõrdumine isekuumeneva efekti, mis tõstab materjali temperatuuri. Lisaks saavutab otsese auru kuumutamise mõju masinakambris temperatuuri 120 kraadini ja otseauru rõhk 0,8 MPa-ni. Lõpuks pigistatakse see läbi düüsi stantsiava välja. Rõhu järsu languse tõttu aurustub sisemine niiskus kiiresti ja pääseb riisikliide erinevatest osadest välja, mille tulemuseks on paisutatud riisikliidesse lugematu arv pisikesi auke, mis soodustavad õli leostumist ja läbitungimist, suurendades seeläbi leostumiskiirust. ja jääkõli vähendamine toidus. Tavaliselt reguleeritakse paisutamismasina poolt väljastatava materjali niiskusesisaldust vahemikus 13–15%. Enne ekstruuderi igakordset käivitamist on kõige parem pöörata suurt rihmaratast käsitsi, et kuulata ebatavalist heli. Kui kõrvalekaldeid pole, käivitage masin; enne söötmist tuleb masin eelsoojendada 80–120 kraadini; otsest auru ei saa töötamise ajal välja lülitada, et vältida riisikliide surumist metallvoolikusse ja aurukanali blokeerimist. Lisaks on stabiilne ja pidev söötmine ka võtmetegur ekstrusiooniefekti tagamisel. Kui etteandekogus on liiga suur, langeb ekstrusioonitemperatuur, rõhk masinakambris suureneb ja tekib kergesti ummistus. Kui söötmine katkestatakse pikemaks ajaks enne söötmist, võib mootor tõsine kinnikiilumine või isegi põlemine, mis põhjustab õnnetusi. Kui etteandekogus on liiga väike, ei saa masinakambris tekkida piisavat rõhku, mille tulemuseks on ebapiisav ekstrusioon.

3.2.5 Kuivatamine

Ekstruuderist väljuvas riisikliis on liiga palju niiskust ja temperatuur on liiga kõrge. Leostumise nõuete täitmiseks tuleb niiskust reguleerida 7%–9% ja temperatuur on 50–60 kraadi. Lamekuivati ​​on praegu laialt levinud seade.

4 Paisutatud riisikliide ekstraheerimisprotsess ja tööpunktid
4.1 Protsessi voog

Paisutatud riisikliide leostumise protsess ja seadmed on sarnased teiste õlide omaga. Kogu protsess on samuti jagatud neljaks suureks osaks: materjali leostumine, märgjahu desolventeerimine, segaõli aurustamine ja lahusti regenereerimine. Iga jaotise põhipunkte selgitatakse allpool.
4.2 Töö põhipunktid
4.2.1 Leostusosa Kuna paisutatud riisikliid jahvatatakse ahelaga kuivatamise ja sellele järgneva kaabitsaga transportimise ajal kergesti, tekib suur kogus pulbrit, mis vähendab oluliselt lahusti läbilaskvust ja suurendab jahus jääkõli hulka. Seetõttu projekteerimisel ahorisontaalne pöörlev ekstraktor, ei tohiks materjalivõre olla liiga kõrge ja materjalikihti kontrollitakse tavaliselt umbes 1,3 m kõrgusel ja leostumisaega tuleks pikendada, üldiselt rohkem kui 2 tundi. Projekteeritud töötlemisvõimsus on 1,3–1,5 korda suurem kui sojaubade tooriku töötlemisel. Lisaks satub pulber tooriku leostumisprotsessi käigus paratamatult läbi võreplaatide vahelise pilu õliämbrisse. Kui see koguneb pikka aega, põhjustab see õli väljalaskeava segaõlitoru ummistumise ja segatud õli ei saa ekstraheerida, mis mõjutab normaalset tootmist. Selle probleemi lahendamiseks saab ekstraktori igasse õlipunkrisse paigaldada tagasilöögitoru ja ühendada see iga tsirkulatsioonipumba väljalasketorustikuga. Tootmisprotsessi käigus avatakse sageli tagasilöögitoru juhtventiil, et loputada õlipunkris olevat pulber ja pumbata see koos segatud õliga läbi tsirkulatsioonipumba väljatõmbematerjali kihti. Materjalikihi isefiltreeruv toime vähendab õlipunkrisse siseneva pulbri kogust, tagades sellega normaalse tootmise.

4.2.2 Desolventeerimise jaotis

Tavaolukorras sisaldab ekstraktorist väljuv märg jahu 25–35% lahustit. Märgjahu suure pulbrisisalduse tõttu sisaldab märgjahu lahustit kuni umbes 40%. Lisaks sisaldavad riisikliid lisandeid, näiteks tärklist. Niiske riisikliide lahustusprotsessi käigus imab riisikliides sisalduv tärklis vett ja paisub. Kui želatiniseerumistemperatuur on saavutatud, see želatiniseerub ja tekitab adhesiooni, mis ei soodusta lahusti ja vee lendumist, põhjustades raskusi dessolventeerimisel. Arvestades ülaltoodud tegurite mõju, võtab riisikliide märja jahu desolventiseerimine vastu mitmekihilise DT-C struktuuri, et viia ühes seadmes lõpule märgade riisikliide desolventiseerimine, kuivatamine ja jahutamine. Seadmete projekteerimisel on vaja suurendada ka sojaplaatide toodangut 13 kuni 15 korda ja materjali kiht peaks olema õhem, mis soodustab lahusti lendumist ja jahu jääklahustuvus vastab nõuetele. . Kuna lahusti eemaldamiseks lisatakse jahule otsest auru, suureneb niiskusesisaldus ja niiskuse reguleerimiseks umbes 13% -ni on vaja kaudset aurukuumutamist. Lõpuks jahutatakse see külma õhuga alla 45 kraadi ja selle saab pakkimiseks otse toidulattu saata. Kuna riisikliijahu on suure pulbriastmega, tuleks kogumisefekti tagamiseks ka purustatud tükkide kogumiseks kasutatavat shakroni vastavalt suurendada.
4.2.3 Segaõli aurustamise sektsioon

Ekstraktorist saadud riisikliide kontsentreeritud segaõli sisaldab tavaliselt 3–5% tahkeid lisandeid (peamiselt jahupulbrit). Need tahked lisandid moodustavad aurusti toruseinale mustuse, vähendavad soojusülekande efekti ning tekitavad aurustamise ja eemaldamise käigus kergesti suures koguses vahtu, põhjustades üleujutust. Samas on kõrge temperatuuri mõjul kerge karboniseerida, mis muudab toornafta tumedamaks ja vähendab rafineerimiskiirust. Seetõttu tuleks segaõlis olev jahupulber enne aurutamist võimalikult palju eemaldada. Praegu on kaks vertikaalset segaõlipaaki tavaliselt järjestikku ühendatud ning jahu ja segaõli tiheduse erinevust kasutatakse nende eraldamiseks loodusliku settimise teel gravitatsiooni mõjul. Settimisaeg on tavaliselt pikem kui 40 minutit. Pärast setteeraldust pumbatakse segaõli edasiseks eraldamiseks pidevasse filtrisse, tagades sellega segaõli lisandite sisalduse nõuetele vastavuse. Kuna riisikliide ekstraheerimiseks mõeldud ekstraktor on suurem kui teiste sama mastaabiga õlide töötlemisel, tuleks ka vastavat tsirkulatsiooni mahtu suurendada, mis nõuab värske pihustatud lahusti koguse suurendamist, vähendades seeläbi segaõli kontsentratsiooni vastavalt. . Seetõttu tuleks aurusti projekteerimisel vastavalt suurendada ka selle pindala. Lisaks on väga oluline, et kuna segatud õli kontsentratsioon on suhteliselt õhuke, siis kuumutamisel lahusti aurustub ja paisub kiiresti ning tõuseb kiiresti. Seetõttu ei tohiks aurusti torud olla liiga pikad, üldiselt 4–5 m, vastasel juhul ei soodusta see kile tõusu ega mõjuta aurustumisefekti. Spetsiifilise aurustamisoperatsiooni ajal peaks olema tagatud ka segatud õli pidev ja stabiilne vool ning aurustisse siseneva segaõli temperatuur peaks olema lähedane keemise ajal olevale temperatuurile ja hakkab tekkima mullid (st mullipunkt). , mis soodustab kile tõmbamist, suurendab aurustumisefekti ja saavutab aurustussüsteemi parima tööseisundi.
4.2.4 Lahusti regenereerimine

Sektsioon Lahusti regenereerimine on leostustöökoja oluline osa. Lahusti taaskasutamise kvaliteet ei ole otseselt seotud tootmiskulude tasemega, vaid omab väga olulist tähendust ka töökoja ohutu tootmise ning töökoja keskkonna ja kanalisatsiooni parandamise seisukohalt. Praegu kasutatakse enamikus leostustöökodades kesta- ja torukondensaatoreid ning kestade ja torude materjalid on peamiselt alumiiniumisulam või roostevaba teras. Tuleb märkida, et leostustöökodades ei tohiks kasutada süsinikterasest kesta ja toru kondensaatoreid. Peamiselt seetõttu, et: ① Lahustigaasi juuresolekul korrodeerub kesta ja toru seina pind kiiresti; ② Pärast süsinikterasest toru seina korrodeerumist on pind kare ja tekib rooste. Desolventisaatori segugaasiga kaasas olev jahu, jahutusvette kaasa haaratud muda ja liiv ning pärast pehmendamata jahutusvee kuumutamist sadestunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolade katlakivikihid on kõik kergesti ladestuvad, mis mõjutab tõsiselt soojusülekannet. mõju; ③ Süsinikterasest torud ei ole korrosioonikindlad. Kui katlakivikihti pärast katlakivi eemaldamist puhastada katlakivieemaldusvahendiga, on toru seinale lihtne kahju tekitada. Riisikliide töötlemisel lisatakse leostusprotsessi ajal suur kogus värsket lahustit, nii et kondensaatori kogukonfiguratsiooni pindala tuleks suurendada 10% kuni 15% ja veejaotuspaagi vastav efektiivne maht. suurendada 10% kuni 15%, et tagada lahusti kondensatsiooniefekt ja lahusti veejaotus ning tõhusalt vähendada lahusti kadu. Vastavalt skaala suurusele saab tsirkuleeriva jahutusvee ühendusviisi valida paralleelselt või järjestikku. Üldiselt kasutavad väikesemahulised enamasti paralleelühendust ja suuremahulised enamasti jadaühendust. Tsirkuleeriva veepumba konfiguratsioonis peaks voolukiirus olema veidi suurem ja tõstekõrgus veidi kõrgem, et iga kondensaatori jaoks oleks piisavalt vett ja vee voolukiirust saaks ka asjakohaselt kiirendada, mis soodustab soojusülekannet, saavutades seeläbi hea kondensatsiooniefekti ja tagades lahustigaasi maksimaalse taastumise. Lisaks tuleb pärast taastumist atmosfääri lasta ka vaba gaas. Üldjuhul kasutatakse väikesemahulistes leostustöökodades otseseks neeldumiseks suhteliselt madala temperatuuriga põhjavett, samas kui suuremahulistes leostustöökodades kasutatakse imendumiseks söödavat parafiinõli.

5 Järeldus
See riisikliide omaduste analüüsil põhinev laiendamis- ja ekstraheerimisprotsess annab kvalifitseeritud riisikliidest toorõli ning kõik majanduslikud ja tehnilised näitajad vastavad nõuetele, luues ettevõttele märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset kasu ning pakkudes tehnilist garantiid õlitöötlemisettevõtetele. arendada ja kasutada riisikliide ressursse.